Täna hommikul oli meil üllatuslikult juba ca 10 min enne kokkulepitud aega hotelli ukse ees ootamas autojuht, kuna olime otsustanud, et rikaste, vanade valgete inimestena tellime endale private shuttle'i Guayaquilist Cuencasse sõitmiseks, selle asemel, et loksuda mitu tundi liinibussis - võimalik, et koos kanade ja kukkedega. Autoga kulus 3h, lisaks saime peatuse kauni vaatega kohas, üle 4 km kõrgusel mägedes.
Ilmselt oli kauneid vaateid teel oluliselt rohkem kui meil näha õnnestus, sest mingi hetk sõitsime ikka nii paksus pilves, et nähtavus oli paar meetrit ning meenutas kunagi Gruusia mägiteel sõitmist. Seekord oli meil õnneks kohalik autojuht, kes ilmselt iga kurvi peast teadis, nii et hoogu maha võtta vajalikuks ei pidanud. Paaris kohas võttis hoogu maha paar nädalat tagasi toimunud maalihe, mis tundus ikka päris õudne. Ühes kohas oli see osa külast või väikelinnast minema pühkinud - nii shokeeriv vaatepilt, et ei märganud piltigi teha.
Aga Cuenca on Guayaquiliga võrreldes nagu öö ja päev. Võimalik, et kogu Ladina-Ameerika ilusaim linn üldse. Lisaks väga kenale ja korras vanalinnale, kus mitmeid uhkeid katedraale ja kenasti haljastatud parke, on väga kena ja klanitud ka kogu ülejäänud linn.
Mingit kolemajade kvartalit ei näinud kusagil. Täielik üllatus näha sellist linna nn kolmandas maailmas. Lisaks üllatas positiivselt ka ilm - prognoos nägi üsna trööstitu välja - tundus, et siin sajabki terve aprillikuu 24/7. Tegelikkuses oli kena vahelduva pilvisusega ilm, sooja ca 20 kraadi. Guayaquiliga võrreldes muidugi jahe, aga jalutamiseks ja ka baari väliterrassil külma joogi võtmiseks igati mõnus. Tegimegi peale paari tundi linnas tuuritamist ja kirikute vahtimist linna peakiriku seina ääres pisco sour'id, mis võrreldes Peruus saadud versiooniga üllatavalt kanged tundusid (ega nad Peruuski liiga lahjad polnud, arvestades kui heaks tuju tegid). Aga head olid ikkagi. Samas ilmselt nende süü, et läksime nii kuraasi täis, et otsustasime, et tuleb ca 3,5 km kaugusele linna äärde ning mäkke ronida, kus pidavat asuma hea linnavaatega vaateplatvorm. Arvatavasti olime me viimase 10-15 aasta jooksul ainsad uljaspead, kes selle asemel, et taksoga mäkke sõita, otsustavad läbida ligi 1000 trepiastet, sest trepp oli osaliselt juba rohtu kasvanud, ning mis veelgi magedam - trepi lõppu oli mingi üüratu plank püstitatud, nii et vaateplatvormile me ei pääsenudki. Vaate mõttes polnud hullu, sest trepilt avanes üsna sama vaade, kuid peale sellist turnimist oleks hea meelega ühe külma õlle libistanud ning ehk isegi taksoga tagasiminekut kaalunud. Nüüd pidime jätkama nagu mingid sportlased - ilma jalga puhkama ja õlut joomata.
Linnaeksursioonist veel üks piinlik seik. Olin guugeldanud, et mis ägedaid kohti Cuencas kindlasti vaatama peaks ja veendunud, et üks sild ja kirik tuleks kindlasti ära näha. Olin juba üsna pahur kui Aivar ei suutnud neid kaardilt leida, kui meenus, et hotelli otsima hakates sattusime ka esmalt Hispaanias asuva Cuenca peale. Ühesõnaga need ägedad objektid, mis vääriks ülevaatamist asuvad hoopis Hispaanias, nii et sealses Cuencas tasuks ka millalgi ära käia.
Õhtusöögile sattusime superheasse restorani Capitan. Tundus pererestoran ja esmapilgul isegi nagu kinni, st uks oli lukus, aga sisse meid lasti ja süüa anti. Ei teagi, miks ust lukus hoiti. See linn küll selline ei tundunud, et õhtul ainult pätid liikvel oleks. Peakiriku juures oli õhtul üldse suurem rahvakogunemine - mingi püha üritus, koos rongkäiguga, kus liikus ka auto - kastis rist koos jeesukesega.
Cuencas õhul jalutada tundus igati turvaline ja kena - osad objektid on ägedalt valgustatud, nii et isegi veel ägedam kui päeval.
Cuence tundub tõesti superilus. Aga vaatasin juba ka seda Hispaania Cuencat ja seda tasuks ka kindlasti külastada.
VastaKustuta