The Great Ocean Road

Üleeile tšillisime veel Melbourne'is - nautisime kuuma ilma, külmi jooke ning head toitu ning natuke mõtlesin vahepeal ka tööle, st tutvusin kaubanduskinnisvaraturuga. Kesklinnas on kaubanduspinda tihedalt - võimalik on vist lausa mitu km läbida liikudes ühest keskusest või kaubamajast teise. 

Eile ja täna aga oleme peamiselt loodust nautinud, sõites läbi olulise osa The Great Ocean Road'ist. Eile sõitsime Apollo Bay'ni ning sel teekonnal isekeskis arutasime, et vaated on ju kenad, aga õigupoolest leiab kaunima rannikutee nt Californiast (Big Sur), Hawaii'lt, Lõuna-Aafrikast Kaplinna lähistelt, aga ka nt Lõuna-Prantsusmaalt või Itaaliast.  

Kuigi eile õnnestus siiski ka looduses koaalasid näha. Isegi turistikaardile on vastav piirkond ära märgitud ning juba eemalt nägime tee lähedal puude all suurt kampa rahvast kogunemas, seega läksime ise ka kontrollima, mida nähakse. Oligi lausa kolm koaalat puude otsas, lisaks ka ilusad värvilised papagoid ning paar muud tundmatut linnuliiki. 

Eile oli üksiti ka esimene õhtu sel reisil, kus tekkis soov teksad ja kampsun selga panna, sest mere ääres vuhistas üsna jahe tuul. Tänaseks oli ilm veelgi halvenenud - peaaegu terve päev oli pilves ning aeg-ajalt tuli ka hõredamat või tihedamat vihma. Aga turist ei lase ju ennast kesisest ilmast segada ja suundub vankumatu kindlusega kasvõi läbi vihmasaju vaatamisväärsusi vaatama.  Niisiis silkasime täna kerges jopes rõõmsalt ringi ning kahetseda seda ei tulnud. Port Campbelli ümbrusest leiab lõpuks selle, mille pärast nii pikk reis ette võtta tasub. Kuulsaim on 12 apostlit (esimene allolev pilt), aga neid suurepäraseid rannikuvaateid on seal ohjeldamatult.

Lisaks kaunitele pinnavormidele nägime ka üht kängurut otse turistiraja ääres istumas ja mugimas ning ühe looma osas polegi puudulike fauna-alaste teadmiste tõttu kindel - pakuks, et sipelgasiil.

Ja see ei ole veel kõik - üks känguru hüppas otse meie auto eest üle maantee. Õnneks jõudsime pidurdada, muidu oleks olnud siinkohal rääkida põnev lugu känguru tapmisest. Kuigi see oleks vist olnud Austraaliale kõige iseloomulikum kogemus.

Melbourne

Eile päeval loivasime veel mööda Brisbane'i ringi. Veendusime jätkuvalt, et on ikka üks tore linn. Vist juba eelnevalt mainisin, et linnast läbivonkleval jõel toimetab tasuta laevuke, nii et enamustesse kohtadesse pääseb ilma raha kulutamata. 

Õhtul lendasime Melbourne'i, kus vastu ööd kaugemale ei jõudnudki, kui korteri lähedale poodi hommikusööki ja unejooki varuma. Aga korter on meil 44. korrusel, nii et liftiga sõites kipuvad kõrvad lukku minema. Allpool pildil meie maja väljast. Rõdult vaade on eelkõige õhtul pimedas äge, aga pole õnnestunud Aivarit sinna pildistama ajada.

Melbourne on vähemalt sama tore või veelgi ägedam linn kui Brisbane ja Sydney. Ta on rohkem suurlinnalik ja rohkemate edeva arhitektuuriga ajalooliste hoonetega. Kesklinna olulisemate vaatamisväärsuste vahel tiirutab tasuta tramm (eelkõige just turistidele mõeldud, nii et ei mingi seost Tallinna tasuta ühistranspordiga), nii et alustuseks tegime trammiga tutvumistiiru, et saada selgust, kus mida vaatama minna tasub. Lisaks on kesklinnas ka enamikus kohtades tasuta wifi.  Samuti on võimalik tasuta giidiga tuuridel käia, nii et ootame juba, millal tasuta baari leiame 😉

Ühesõnaga tänase põhjal on Melbourne'ist väga hea mulje. Kõmpisime jälle maha peaaegu 20 km, nii et sai palju ära nähtud, aga homme kavatseme ringkäiku jätkata.

Tuuritamas Moreton'i saarel

Moreton island on Brisbanest ca 1,5-tunnise praamisõidu kaugusel asuv liivasaar - st et kogu saar ongi üks suur ookeanist välja kõrguv liivahunnik, kus imekombel ka taimestik, sh üsnagi suured puud kasvama on hakanud - vist siis on viljakas liiv.

Kuna saare külje all vees veelgi vilkam elutegevus toimub, siis olime huvitatud sealsetest snorgeldamisvõimalustest ning võtsime sinna organiseeritud tuuri. Meie grupike koosnes peale grupijuhi vaid kuuest turistist, nii et oli väga tore privaatne tuur. Personaalset paati me küll ei saanud, vaid sõitsime kohale eelnimetatud praamiga - midagi sellist nagu Saaremaa vahet pendeldab. Mis aga erinev oli - saarel sadamat polnudki, nii et see suur praam sõitis ninapidi liivasesse kaldasse kinni, ning autod - eranditult maasturid, sest muuga sinna ei lubatagi, ning poleks ka võimalik paksust liivast läbi soperdada - sõidavad praamilt otse liivaranda. Ühed pilusilmad olid rendimaasturiga ja suutsid kohe praamilt maha sõites liiva sisse kinni jääda. Hiljem nägime neid veel liiva kinnijäänuna, nii et liivasõidukogemust neil ilmselgelt polnud, see-eest entusiasmi ja optimismi topeltkoguses.

  

Meie läksime alustuseks kohe snorgeldama ning oleks justkui kalasupi sisse sattunud - kalu tundus rohkem kui vett olema - eri suuruses ja eri värvides. Snorgeldamiskogemuse tegi eriliseks ka vanade laevavrakkide vahel seiklemine - väidetavalt on kunagi kohalikud elanikud oma väikeste paatide suurte lainete eest kaitsmiseks ise ranna lähedale vanad laevad põhja lasknud.

Edasi pidime suunduma keset saart paiknevasse kõrbesse liivadüünidest liivalauaga alla laskma. Paraku olid selle ainsa kõrbesse viiva tee liiva kinni jäänud sõidukid ära ummistanud - üks neis eelmainitud pilusilmade maastur, teine tuuribuss, mis pidi pilude auto taha seisma jääma ja enam kohalt ära ei saanudki, vaid kaevas ennast aina sügavamale. 

Meie seltskonna maastur üritas küll bussi välja vedada, kuid tulutult - kaalukategooria vahe oli liiga suur. Aga vähemalt ei jäänud me ise kinni. Kuid olime sunnitud randa tagasi sõitma, kus meie liivalauatamine kajakisõidu ja ujumisega asendati, mis ca 30- kraadist temperatuuri arvestades ilmselt oluliselt mõnusam oli kui tulikuumas liivas püherdamine.

Nii kujuneski päev valdavalt mõnusaks vees solberdamiseks, kalade vahtimiseks ja jupikeseks offroadi kogemuseks. Eriti positiivne oli see, et haid ei tulnudki ampsu võtma, mida Austraalia vetes isekeskis ikka natuke pelgad. 

Brisbane

Oleme paar päeva mõnusalt Brisbane’s hänginud. Eile käisime ka linna ääres looduspargi või loomaaia moodi kohas, sest tundus ebatõenäoline, et looduses õnnestuks koaalasid silmata ja näha me neid tahtsime. Lisaks koaaladele, kes valdavalt puude otsas magasid (mõni vahepeal ka kratsis ennast, aga peale sellist pingutust vajus ilmselt jälle tundideks unne), nägime ka ohjeldamatult rahva vahel ringikalpsavaid kängurusid ning igasuguseid muid Austraalias elavaid looma-, linnu- ja roomajaliike.

Ülejäänud aja oleme linna peal jõlkunud, tasuta jõepraamiga sõitnud, hotelli basseinis mulistanud, ning täna sattusime ka keset linna tekitatud randa - tehisjärv, kuskilt kohaleveetud liiv, istutatud palmid - aga kokkuvõttes väga ilus ja mõnus, kuigi pühapäev oli seal väga rahvarohke. Üldse on Brisbane väga muhe - ilm on kogu aeg soe, linn on ilus ja jalakäijasõbralik (nagu öeldud, saab pikemaid distantse tasuta praamiga läbida), vist ka väga turvaline, ainuke puudus on üsnagi kallis hinnatase ja Euroopast vaadates nõmedalt kauge asukoht.