Programm on jätkuvalt nii tihe, et valdavalt tuleb enne uni peale, kui päevasündmuste kajastamiseni jõuan. Eile traavisime üles-alla San Francisco mägistel tänavatel. Tegime ka laevasõidu Alcatrazi vanglasaarele. Õnneks võtsime kaheotsapileti, nii et ei pidanud neisse pisikestesse jubedatesse boksidesse pikemalt peatuma jääma. Saarelt tulles käisime jahisadama külje all vaatamas merilõvisid, kes tavatsevad seal turistide rõõmuks molutamas käia. Tahtsime minna sõitma ka iidse trammiga, mis on üks SF-i põhilisi turistiatraktsioone, aga paraku jäi trammisõiduiha rahuldamata, sest järjekorda olid jõudnud enne meid võtta vist kõik parajasti linna külastavad turistid. Niisiis tundus, et tallataksoga jõuame tõhusamalt oma järgmisesse sihtkohta. Nimelt oli meil kindel soov minna sööma kuulsasse Cheesecake Factory’sse. Ka siin püüdis saatus meile kaikaid kodarasse loopida: kesklinnas oli juhtunud mingi tõsisem bussiõnnetus, mistõttu oli keskväljaku ümbrus suletud ja pidime minema suure ringiga. Ja restoran ise on nii popp, et tuleb paarkümmend minutit järjekorras seista. Aga kõik oli seda väärt.
Täna tegime pigem istumispäeva ehk sõitsime peaaegu terve päeva mööda rannikut lõuna poole Santa Barbarasse. Kuna vaated olid fantastilised, siis esialgu olid fotopeatused ikka päris tihedad.
Pikema peatuse tegime Hearst Castle juures, et vaadata ja imestada, miks üks rikkur endale suvilaks kiriku ehitas.
Ja veel saime teel näha karjade kaupa lonthülgeid ookeanirannikul vedelemas.
Nagu piltidelt näha pole neil eelmise aasta jõul ka veel ära läinud... Ikkagi Ameerika :)
VastaKustuta